Eelk Paldiski
Nikolai kogudus

RISTIMINE

Paldiski koguduses on laste ristimise eest  oodatud annetuseks 10 eurot

Jeesus astus jüngrite juurde ja kõneles neile:
Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa
peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. (Mt 28:18-19)

Püha ristimise sakrament
Ristimine on Kiriku esimene ja ainukordne sakrament, mis rajaneb Jeesuse käsul ja tõotusel ja mille kaudu Jumal kingib inimesele õndsuseks hädavajalikku armu. Inimene ühendatakse Kristusega, kes on ristilöödud ja ülestõusnud Issand, ning võetakse kristliku kiriku osadusse. 
Ristimise tähendust selgitavad mitmed Piibli mõisted: ristimine on osa saamine Kristuse surmast ja ülestõusmisest, pattudest puhtaks pesemine, päästmine hukatusest, uussünd, Kristuse valgusesse pääsemine, Kristusega riietumine, Püha Vaimu uuendamine. 
Inimene võtab ristimises sisalduva pääste vastu usus. Ristimine kohustab inimest terve eluaja kasvama Kristuses ja Kristusesse, elama meeleparanduses, lootma Kristusele ja elama Tema eeskuju järgi. Lapse ristimisel võtavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse last kristlikus usus kasvatada.
Väikesest Katekismusest:
Mis on ristimine? Ristimine ei ole ainuüksi lihtsalt vesi, vaid ta on vesi, mis on Jumala käsu sisse mahutatud ja Jumala sõnaga seotud. Ja see Jumala sõna on, kui meie Issand Kristus ütleb Matteuse evangeeliumi viimases peatükis: „Minge siis, tehke jüngriks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse“.
Mida annab või mis kasu toob ristimine? Ristimine saadab pattude andeksandmist, lunastab surmast ja kuradist ning annab igavest õndsust kõigile, kes seda usuvad, mida Jumala sõna ja tõotus ütleb. Ja see Jumala sõna ja tõotus on, kui Issand Kristus ütleb Markuse evangeeliumi viimases peatükis: „Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka“.
Kuidas saab vesi teha nii suuri asju? Vesi ei tee seda muidugi mitte, vaid seda teeb Jumala sõna, mis on veega kaasas ja vee juures, ning usk, mis usaldab seda veega seotud Jumala sõna. Sest ilma Jumala sõnata on vesi lihtsalt vesi ega ole mingi ristimine, aga ühes Jumala sõnaga ta on ristimine, see tähendab, armurikas eluvesi ja „uuestisünni pesemine Pühas Vaimus“, nagu püha Paulus ütles kirjas Tiitusele kolmandas peatükis: „Ta päästis meid uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu. Seda Vaimu on Ta meie peale ohtralt valanud Jeesuse Kristuse, meie Päästja läbi, et meie, Tema armust õigeks saanud, oleksime igavese elu pärijaiks lootuse põhjal. See sõna on ustav“.
Mida siis tähendab selline veega ristimine? See tähendab, et vana Aadam meie sees peab igapäevase patukahetsemise ja meeleparandamise läbi uputama ja surema koos kõigi pattude ja kurjade himudega, ja iga päev peab jälle väljuma ja tõusma üles uus inimene, kes elab õiguses ja puhtuses Jumala ees igavesti.
Kus see on kirjutatud? Püha Paulus ütleb kirjas roomlastele kuuendas peatükis: „Me oleme siin koos temaga maha ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus“.

Kui soovin ristimist
Kirikuseadustiku kohaselt:

  • loetakse kehtivaks ristimiseks voolava veega ristimist Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse;
  • soovitavalt ristitakse laps tema elu esimestel kuudel;
  • ristimistalituse viib läbi koguduse õpetaja või tema volitusel diakon;
  • kui on karta lapse või ristimiseks soovi avaldanud täiskasvanu surma, tuleb ette võtta hädaristimine, mida võib toimetada iga täisealine kristlane, hädaristimise kinnitab koguduse vaimulik;
  • kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas inimene on ristitud või mitte, ristitakse ta tingimisi;
  • laps ristitakse tema vanema, hooldaja või eestkostja soovil või nõusolekul, vähemalt üks neist peab olema luterliku kiriku konfirmeeritud liige või mõne teise Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga osaduses oleva kiriku liige;
  • täiskasvanu ristitakse koos konfirmatsiooniga, sellele eelneb leeriõpetus;
  • ristivanem (vader) peab olema luterliku kiriku konfirmeeritud liige; üldreeglina on ristivanemaid kaks;
  • erandina võib ristivanemaks olla mõne teise, lasteristimist tunnustava konfessiooni liige;
  • ristivanema kohus on kaasa aidata ristitava kristlikule kasvamisele.