KOGUDUSE AJALOO KOKKUVÕTE

Üks oluline aasta on 1769, mil Paldiski esindajad avaldasid Harju-Madise kirikuvisitatsioonil soovi kuulata Paldiskis saksakeelset jutlust. 25.  veebruaril  1770 antakse Harju-Madise õpetaja Henckelile korralduse jutlustada Paldiskis 8 korda aastas. Nii sündis Harju-Madise koguduse Paldiski filiaal, mida teenisid Harju-Madise õpetajad. Paldiski kogudus eraldati lõplikult Harju-Madise kogudusest 05. märtsil 1874. aastal.
Esialgu peeti jumalateenistusi kahekordses puumajas ja nii umbes 70 aastat. Uue kiriku ehituseks hakati korjandusi koguma. 28. jaanuaril 1836. aastal otsustas kirikukonvent, et uus kirik peab saama Nikolai nime püha Nikolause ja tsaar Nikolai I järgi. Tsaar Nikolai I korraldusel eraldati 14 000 bankorubla "uue evangeelse kiriku" ehitamiseks. Kirik sai nurgakivi 13. juunil 1840, lõplikult valmis 12. septembril 1842 ning pühitseti 18. oktoobril 1842. aastal.Kirikus oli ainulaadse paigutusega orel, mis asus altari taga ja altarimaal oli kinnitatud oreli prospekti ette. Ehitajaks Carl August Tantoni. 
Oreli lõppvaatus saabus 1947, mil selle puitosadega köeti Täitevkomitee ahju. 1843. aastal sai kirik endale kella. Viimane märge selle kohta on aastal 1942, kuid siis teated katkevad. Kella asukoht on täna teadmata, suure tõenäosusega on see hävinud. 
Ainus ese, mis on pärit sõjaeelsest kirikust, on altarimaal "Ülestõusmine" 1888.  Sõja ajal oli see mingil perioodil hoiul Paldiskis eramajas, kuid hiljem Tallinna Toomkirikus. Maal restaureeriti 1997 ja tagastati kogudusele 1998. Lisaks altarimaalile on säilinud veel kaks armulauakarikat, oblaaditaldrik ja armulaualeibade karp. 
Paldiski koguduse ajalugu on olnud keeruline. Kogudus on koos oma varaga palju rännanud, mistõttu on ka paljud asjad kaduma läinud. 1940. aastal evakueeriti kogudus Nõmmele ja jätkas oma tegevust Nõmme Lunastaja kirikus. 1942 tuli kogudus Paldiskisse tagasi ja kirik taaspühitseti ning 1944. aastal viidi jälle kiriku sisustust Nõmmele, kuid siis kogudus ise hääbus. 
Kirik oli nõukogude sõjaväe kasutuses umbes 50 aastat. Alguses oli kirikus ohvitseride klubi, hiljem kasutati kirikut laona ja seda umbes paarkümmend aastat. 
Koguduse taastamist alustati surnuaiapühade organiseerimisega. Haudade külastamine oli üks neid põhjusi, tänu millele oli võimalik saada luba Paldiskisse sissesõiduks. 03. detsembril 1991 registreeriti taastatud EELK Paldiski kogudus ja 04. novembril 1993 sai juhatus enda valdusse kiriku võtmed. 1994 hakati tegelema kiriku taastamisega, 1995 lõpuks oli kirikul uus katus ning torni tipus uus rist. 1998. aastal tegid Kirkkonummi soomekeelse koguduse liikmed kirikusaalis põhjaliku remondi. Taastatud ja hädavajalikuga sisustatud kirikusaal pühitseti 03. jaanuaril 1999. aastal. 
Kuid tööd pole veel kaugeltki lõppenud. Kirik on väljast värvimata, samuti on remontimata kõrvalruumid. Täielikult on korrastamata torni sisemus ning peaaegu kõik abiruumid. 
Kaheksa aastat oleme korjanud raha kiriku uute akende jaoks. Oleme korraldanud heategevuslikke kontserte, välja andnud kolm raamatut. Lisaks heade inimeste annetused. Kuid nüüd oleme astunud esimesed pisikesed sammud pikal teekonnal ja 2018. aasta suvel saime esimese restaureeritud kirikusaali akna. Samuti uues kirikusaali külgukse ja kiriku peaukse. Annetajate nimed on graveeritud klaastahvlile ja kinnitatud akna kõrvale.